5 päeva Viinis

Horvaatia reisi ajal sai juba üks päev Viinis veedetud, kuid sellest ei piisanud. Ma ei teagi mis aga miski tõmbab mind sinna tagasi.

01.10.-05.10.17 Tallinn- Viin- Tallin AirBaltic

1. Päev

Saabume õhtul Schwechat Viini lennujaama. Vastavalt viitadele otsisime üles rongipileteid müüva leti või õigemini automaadi. Valisime sealt Wine Mitt ja 4 piletit (2,20 in). Õnneks jõudsime täpselt ka rongile (rongid käivad muidu 30 minuti tagant) sõit kestis nagu lubatud 25 minutit. Rongilt maha tulles olime kohe ka metroos kust liikusime siis edasi Margaretengürtel peatusesse. Sealt paarisaja meetri kaugusel oli ka meie broneeritud korter. Korteriomanik saatis mulle eelnevalt välisukse koodi ja korteri võtmekapi koodi millega saime kohe kenasti tuppa. Korter oli väga ilus ja puhas, just nagu piltidel. Olime sellega igati rahul. Õhtusöögiks oli meil kaasa võetud supikeetmismaterjal, poed olid selleks ajaks Viinsi kahjuks juba kinni (peale kella 10, toidupoed suletakse Viinis üldjuhul kell 20.00).

2. Päev 

Esimesena võtsime ette ringkäigu vanalinnas. Südalinna oli meil kõndida u 2km, seega üsna vähe. Kõndisime St.Stepheni Katedraalini (külastus tasuta) välja, nautisime võimast arhitektuuri ja vanalinna. Ooperimajast katedraalini läheb pikk lai tänav erinevaid poode ja butiike, ideaalne shoppamiseks. Hoog oli sees ja võtsime kohe suuna Donauturm/ teletorni poole.

Teepeale jäi tuntud vaateratas/riesenrad suures lõbustuspargis, koos Madame Tussauds'ga. Vaaterattaga sõit maksab 10€ 10 minutit. Me ei leidnud sellega sõitmisel mõtet, kuna olime niikuinii plaaninud teletorni minna. Lõbustuspark ise on väga tore ja täis erinevaid atraktsioone. Edasi minnes tuleb minna üle pika Donau silla ja kohe ÜRO hoone taga ongi torn. Sissepääs maksis 9,90 täiskasvanud, õpilane 8.00. Kõigepealt on võrguga kaetud vaateplatvorm 360 kraadi. 2 korrust üles poole minna on aga kohvik mis käib aeglaselt ringi! Soovitan kindlasti minna. Võtsime pokaal veini (2€) ja tüki kooki (2,90). Kõige kõrgemale jääb veel ka restoran, kuid sinna me ei läinud.

Teletorni pilet on küll üpris kallis kuid kindlasti seda raha väärt, eriti kui väljas on ilus ja selge ilm, terve linna on ilusti näha.

Selle pika linnaringiga läbisime päevaga u 30km.

3. Päev

Kuna see päev oli vihmane siis otsustasime selle pühendada shoppamisele. Sõitsime metrooga liinil U6 lõpp-peatusesse Siebenhirtenisse. Sealt maha tulles ootavad kohe ees tasuta bussid sildiga SCS, mis viivad otse Ikeasse ja SCS kaubamajja.

Kaubamaja on üüratult suur, sealt võib põhjalikult shopates veeta terve päeva. Ümberringi on muidugi veel poode ja keskuseid, kuid neis käimiseks oleks hea juba auto olemasolu. Meile piirdus SCSist. Samast peatusest võtab buss jälle u iga 20min tagant peale ja viib metroo juurde tagasi.

4. Päev

Hommikul kohe sõitsime metrooga Schönbrunni loomaaia lähedale. Nimelt peab siis metroo peatusest ümber nurga veel paarsada meetrit jalutama. Loomaaia pilet makasis 18,50.. üsna kallis kui nii võtta, kuid seda väärt! Tõesti loomaaed oli väga ilus, loomi väga palju, puurid kõik uued ja suured. Loomad olid kuidagi nii vabad ja lähedal. Näiteks sai laiskloomadega ühes ruumis ringi jalutada (mitte et nad loomulikult ka jalutasid, ikka magasid :D), läbi nahkiiretoa minna, kus nahkhiired üle pea lendasid. Meil õnnestus osa saada ka hüljeste omavahelisest "showst" kus nad üksteisele oma jõudu nö näitasid. Ühesõnaga parim loomaaed kus ma olen käinud ja igati piletiraha väärt.

Loomaaed asub Schönbunni palee aias. Kui seal juba olla siis on kohustuslik käia ka palee juures. Sealne aed ja purskkaevud on väga ilusad. kõndides sealt ka üles mäkke avaneb väga ilus vaade linnale. Soovitan minna ka siis kui loomaaeda pole plaanis minna.

Õhtul soovisime einestada kusagil väljas, et ka kohalikku toitu nautida. Nägime, et palju söögikohti on Naschmarkti juures (toiduturg). Kell hakkas juba 8 saama kui kohale jõudsime. Turul läheb terve pikk tänav erinevaid söög kohti, meenutab natuke nagu tänavatoitu, kuid samas on väga palju peeni restorane. Mõned kohad hakkasid sellele ajal juba asju kokku pakkima, seega olime ilmselt natuke hiljaks jäänud aga süüa siiski saime, hinnad on kallimad kui meil või umbes meie restorani taseme hindadega, toit nüüd küll päris sellise tasemega polnud kuid oli maitsev.

Edasi mõtlesime jalutada veel veidi õhtuhämaras vanalinnas. Leidsime kallite butiikide tänava, Prada, YSL, Louis Vuitton jne, sealt edasi viis tee kuulsa Rathausi ehk linnhalli juurde, sealt tagasi ooperi maja juurde, vahepeale jääb veel üks jalakäijate tänav Mariahilfer straße, mis on samuti täis igasuguseid tuntud kettide poode.

5. Päev

Pidime korterist välja kolima kella 12ks. Lennuk aga läks 20.45. Korteri omanik soovitas meil kohvrid viia aga rongijaama turvakappi. Nii me siis tegimegi. Turvakappe pole palju ja seetõttu olid need kõik täis. Õnneks just sellel ajal vabanes üks kapp ja saime kõik oma neli väikest kohvrit ühte kappi panna, kapi hind 2€. Tegime kohvipausi seal lähedal Starbucksis. Meil oli veel käimata Belvederi lossiaed. See on rongijaamale õnneks ka väga lähedal. Ilm oli soe ja veetsime pargis päris palju aega. Jalutasime veel vanalinnas ja sõime Vapianos ning suundusime tuldud teed tagasi lennujaama.

Nagu ka linnas pandi isegi lennujaamas kõik söögikohad ja ka osad poed kell 8 õhtul kinni! Kohvi ja snäkki sai ainult automadist osta.


Kokkuvõtteks

Viina on üks imeilusa arhitektuuriga linn. Liiklus linnas oli rahulik ja jalakäijaid vähe. Üllatavalt palju on ümberringi palju erinevaid parke koos purskkaevudega. Inimesed on väga sõbralikud ja abivalmid. Toit poes on natukene kallim kui meil, kuid mitte ülemäära, pidevalt väljas süüa oleks üsna kulukas. Shoppamisreisiks oleks Viin ideaalne. Poode on vanalinnas meeletult ja kui sellest peaks väheseks jääma saab minna SCS keskusesse. Korteri omanikku me kordagi isiklikult ei näinud, kuid ta helistas meile kaks korda ja küsis kas kõik on korras. Igati meeldiv ja mugav lahendus.

Käisime muidugi veel väikemates parkides ja muude vaatamisväärsuste juures, täpsemat infot nende ja meie reisiplaani kohta leiad siit kaardilt: https://goo.gl/ULPPSn

Hindadest

Lennupiletid 100€/in
Korter: 372€
Kuluraha kahele 300€, sh: ..
Loomaaed: 18,50 in
Vaatetorn: 9,9€ in
Metroo: 2,20 üks ots 

Korfu suvi

Augusti alguses pakkisime sõbrannaga kohvrid ja lendasime nädalaks Korfule. See oli kõige ootamatum ja kiireim otsus reisile minna mis mul olnud on. Lennuni oli aeg veel ainult 4 päeva kui sain teada, et nüüd on kindel minek. Olen ka varem Korful käinud kuid sellest on möödas juba ilmselt 7 aasta.


Reis toimus 02.08-09.08.17 Aurinkoga.

Kuna minul ega mu sõbrannal lube pole siis mõtlesime, et võiks ju jalgrattad rentida ja nendega veidi saart avastada. See oli meie esialgne plaan veel Tallinnas olles.


Albartos hotell, Moraitika.

Sõbranna oli valinud kuurordiks Moraitika, mis on suhteliselt vaikne ja rahulik väiksemat sorti piirkond. See võib olla nii miinuseks kui ka plussiks, kuidas kellelegi. Populaarsemad ja kaunimad vaatamisväärsused jäävad kõik saare teise ehk põhja ossa, kuid selle eest on Moraitikas palju ilusam rand. Liiva-(vähese)kiviklibu, piisavalt lai, rannariba, puhas ja sinine vesi ning jalgade all pehme liiv. Väikeseid Supermarketeid ja suveniiripoode on seal aga küllaga.

Rannaäärne piirkond on täis hotelle, hosteleid ja renditavaid kortereid. Albatros hotell asub otse ranna ääres, mis on väga mugav ja ilmselt parim asi selle hotelli juures. Toad, ütlen ausalt olid kehvad. Mööbel oli enam-vähem, kuid seinad - lagi, rõdu olid oma aja juba ära elanud. Tundus, et vannituba oli hiljuti remonditud ja see oli ka toa kõige ilusam koht :D. Meil oli hommiku ja õhtusöögiga pakett (Aurinko ainult seda pakubki, kuigi hotell pakub ka kõik hinnas paketti). Toidud olid head, kuid valik oli keskpärane. Kõhu sai täis ja sai proovida erinevaid asju, kuid oleksime lootnud rohkem kohalikke toite, mitte friikartuleid ja makarone. Joogid tuli muidugi õhtusöögi kõrvale lisaks osta, pokaal veini 2€, 0,5l vesi 1€. Toas tuli seifi ja külmiku eest lisaks maksta, kumbki 2€ päev. Rannas lamamistoolid maksid 6€ päev (2 tooli + vari ja laud). Basseini juures olid ka tasuta toolid, kuid need olid alati juba hommikusöögi ajaks ära võetud. 

Aurinko esindaja tegi meie hotellis ka infotunni, kuhu said tulla ka teised ümberkaudsetest hotellides. Infotund oli väga informatiivne ja soovitan kõigil sinna minna. Vastupidiselt Novatoursile ei olnud see orienteeritud vaid kalliste ekskursioonide pähe määrimisele vaid oli igati abistav kohaliku eluoluga tutvumiseks. Lisaks kuulsime, et ühes hotellid tuli isegi konditsioneeri eest lisaks maksta. Aurinko esindaja ütles, et see pidi väga tavapärane olema, nii et minejad olge lisatasude suhtes tähelepanelikud!

Esimene päev jäigi meil siis hotelli ja selle lähiümbrusega tutvumiseks.

Sooja oli meil algul u 35 kraadi, kuid mida aeg edasi seda kõrgemaks kraadid läksid.
Meile sai selgeks, et algselt plaanitud rattamatkast ei tule midagi välja. Päike lõõmas juba hommikul vara ja loojus u 7 aeg. Peale loojangut olid soojakraadid endiselt 25-27. Esimesed päevad sellises kuumuses olid üsna kurnavad, kuid ajapikku harjusime veidi ja tippajal 1-3 aeg varjasime end rohkem siseruumides. 

Moraitikast välja

Ühe päeva otsustasime veeta pealinnas ehk Corfu Townis e Kérkyras. Moraitikast lähevad rohelised liinibussid sinna suht tihti (bussi ajad). Bussipileti saab osta reisisaatjalt bussist ja see maksab 2,40 Corfu Towni. Sõidab u 35 min. Buss pani meid maha suhteliselt kesklinnas, mitte bussijaamas, nagu kirjade järgi peaks. Jalutasime sealt u 5 minutit Vana kindluse juurde. Sissepääs naksis 6€. Seal saab vabalt ringi jalutada ja üles väikese tuletorni meenutava majakese juurde minna. Meie muidugi sattusime seda kella ühe aeg tegema kui päike lagi pähe paistis ja meist viimast tahtis võtta. Vaade on ilus ja tasub kindlasti minna, kuid soovitan seda teha hommikul vara või peale nelja. 



Kui jõupingutused olid tehtud ja viimanegi higipiisk välja pigistatud läksime The Liston tänavale ja võtsime külma kohvi jäätisega. Sealsed kohvikud on tuntud kui peened ja luksuslikud rikkurite meelispaigad, kuid seal kohapeal sellist muljet ei jäänud. Kohv maksis küll 5€, kuid sellised hinnad olid ka mujal. Kohvist rääkides, öeldakse, et kreeklased ise armastavad väga kohvi ja see on neil väga hea. No mina ei tea... kas lahustuv Nescafe kohv on tõesti nii hea? Seda nad joovad ja pakuvad ka enamikes söögikohtades. Hotelli kohvist ma ei hakka rääkimagi, seda ei kõlvanud üldse juua. The Listoni tänavalt ostetud kohv oli vist kõige parem ja seega oma hinda väärt ka. 

Jalutasime veel seal lähedal asuva Aasia kunsti muuseumi maja juurde, tegime paar pilti ja suundusime shoppama. Suveniiri poode vanalinna tänavate vahel jagub. Hinnad on nii ja naa, osad asjad olid kallimad kui meie kuurordis ja osad jälle odavamad. Üldjuhul on müüdavad asjad enamasti igal pool samad.

Tiirutasime kõik tänavad risti rästi läbi ja saigi vist vanalinnale tiir peale tehtud. Väga väike on see, nii et isegi kui väga palju aega pole siis saab tähtsamad asjad seal üle vaadata. Bussijaama poole minnes sõime veel teeäärses kohvikus lõunat, hinnad ikka nagu meil väljas süües. Tagasi minnes, peab kindlasti bussijaama minema, sealt kus buss meid maha pani peale uuesti ei saa. Bussijaam on äärelinnas, u 15 min jalutamist kesklinnast. 

Paleokastritsa

Tahtsime ka selles imelises Paleokastritsas ära käia. Meie hotelli ees müüdi ka ekskursioone ja läksime siis küsima. Hommikul hotelli lähedalt bussiga otse sinna ja õhtul kella 5-6 aeg bussiga tagasi 20€/in. Ega meil muud varianti polnud, kui ainult liinibussiga läbi pealinna minna, meeletu ajakadu ja bussiaegade klapitamine. Võtsime siis selle bussitripi. Seal pakuti veel igasugu ekskursioone. Nii et kellel huvi siis julgelt ostke oma ekskursioonid kohalike käest, hinnad peal poole odavamad kui meie reisikorraldajatel. (Kui Corfu linna omalkäel ei julge minna siis soovitan võtta saareekskursiooni, olen kunagi käinud ja väga hea võimalus kõiki põhilisi asju korraga külastada, k.a Paleokastritsat)
Jõudsime lõuna paiku sinna. Seal on suur parkla, ühele poole jääb väike kivine rand ja teisele poole laiem ja liivasem rand, kuid vesi on mõlemal pool suuri ja libedaid kive täis. Kõigepealt ronisime sealse mäe otsa, kuhu kõik nii väga autodega sõita tahtsid. Me õieti ei teadnudki kuhu me ise lähme või kuhu tee viib, tahtsime lihtsalt head pilti saada. Jõudsime siis lõpuks vaateplatvormile kust oli hea vaade kuurordile. Sealt läks tegelikult veel tee edasi mungakloostrisse. Olen seal kunagi käinud ja kuna me polnud vastavalt riides ka siis ei hakanus sinna trügima.

Alla tulles jalutasime seal veel veidi ringi ja bussiga tuldud teed pidi veidi tagasi. Seal oli veel üks ranna sopike kuhu mõtlesime minna, ei tahtnud kohe sinna üle rahvastatud randa minna. Kahjuks oli meie peaaegu et tühi rand täis kive ja kruusa ning vesigi tundus jahedam. Tegime väikse lõunapausi seal lähedal olevas kohvikus, et päikse eest veidi varjuda ja puhata. Kui kõhud täis siis läksime ikka sinna üle rahvastatud randa, no mis meil muud üle jäi. Vesi oli küll puhas ja helesinine, sai minna vaevalt põlvini vette kui tulid vastu suured ja väga libedad kivid.

Kui nahk andis tunda kõrbemise märke siis mõtlesime kohe ranna kõrval olevasse kohvikusse minna. Tundus selline hästi mõnus ja pooleldi nagu vee peal olev kohvik. Kahjuks ei lubatud meil pooltühjas kohvikus istet võtta kuna soovisime ainult joogid võtta, mitte süüa. Aeti välja ja kästi istuda kohviku ees oleva kahe laua ääres, mis olid nagu rohkem sõiduteel kui kohvikus ja lisaks olid need veel täis. Otsisime siis endale teise koha. Käisime veel vaaris suveniiri poes mis seal oli, hinnad tunduvalt krõbedamad kui mujal ja lisaks oli valik üsna nigel. 

Kokkuvõtteks oli seda aega seal liiga palju. Jõudsime bussijuht pidi tulema 17.30 meile järgi, kuid jäi 45 minutit hiljaks. Peale päevitamise ja kohviku külastuse polnud seal teha mitte midagi. Seal on loomulikult ilus vaade ja tasub külastada kuid terve päev seal mini kuurordis veeta oli liiga palju. Lastega peredele soovitan minna parem Aqualandi, käisin seal ise 7 aastat tagasi perega ja jäime kõik väga rahule.


Lihtsalt puhkame

Ega me rohkem nagu suurt midagi ei teinudki. Jalutasime ümbruskonnas ja Messongi kuurordis. Mõnulesime rannas ja vees. Meil tõesti vedas rannaga, just liiva rannaga. Kui ma eelmine kord Korful käisin siis olime ka Moraitikas, just ranna pärast, siis küll Delfinia hotellist. Kui nüüd neid kahte võrrelda siis Dalfinia on kindla peale parem hotell. Kui bussiga linna poole sõitsime või vastupidi siis oli hästi näha teiste hotellide randasid, kui neid üldse nii nimetada saab. Mõni ehitatud betooni peale mõni ''ranna/kiviriba'' vaid pool meetrit ja kohe sügav vesi ja mõnes kohad vette mineku võimalus üldse puudus. Kui valite hotelli siis tutvuge kindlast sealsete ranna oludega.

Õhtuti oli meie hotellis tihti mõni kava lastele või kreeka õhtu. Hotelli kõrval oli kohe Elvise baar, kus toimus iga õhtu suuremat sorti show, kas kreeka või mõne muu tantsuga. Käisime ka Messonig Beachi hotellis. Tõeliselt suur hotell ja territoorium. Ilmselt kõige kallim hotell ka selles piirkonnas, kuid usun, et ka väga hea hotell. Seal kostus meie hotelli iga õhtu erinevaid meelelahutusprogramme. 

Kui veel hindadest rääkida siis üldiselt on hinnad samad mis meil või veidi kallimad. Kohvid, enamasti külmad, maksavad 3,5-5€, praed üle 7€,  võileivad või salatid 5-6€ , pita kyros 1,5-2,5€. T-sörgid 8-10€, oliivipuus tehtud nõud olid u sama hinnaga nagu meil käsitöö täispuidust asjad. Veine oli nagu kahte klassi kas 2-3€ või üle 6, muu alkohol suhteliselt sama hinnaga mis meil, suitsud kallimad. Kokteilid baarides 6-8€.

Kaardi koos ülesmärgitud vaatamisväärsustega leiad: https://goo.gl/YELJDz 

Esimest korda Taid avastamas

Meie Tai reis toimus 03.03-16.03.2017 


Tallinn - Helsingi - Bangkok - Koh Lanta - Phi Phi - Phuket - Bangkok 


Esimest korda Taimaad avastamas kuueliikmelise grupiga.
Tegelikult üldse esimest korda Aasiamaid avastamas. Siiani on kõik reisid jäänud põhimõtteliselt Euroopasse, ei teagi miks, võibolla on kodule lähemal olles tundunud lihtsam, soodsam ja turvalisem.

1. Päev, ainult lendame

Lendame 03.03 Finnair'iga läbi Helsingi Bangkoki. Helsingis peame ootame ümberistumist 8 tundi..

Lennupiletid ostsime ära septembris. Täpselt ei mäletagi kust kõige soodsama hinna leidsime, jälgisime lihtsalt nädal aega või rohkemgi erinevaid pakkujaid, skyscanner.net, momondo.com, finnair.com jne. Tai siseste lendude ostmisega jäime veidi hilja peale, varem ostes oleks saanud isegi poole odavamalt.

2. Päev, kohal - Koh Lanta

Kohale jõuame 04.03 hommikul kell 7.30. Sealt edasi lendame 12.45 Thai Airways'iga Krabile ja seal ootab meid juba ettetellitud buss koos juhiga, mis viib meid otse Koh Lanta bangalotesse. Sõit kestab 3 tundi.

Ööbime Mook Lanta Eco Resortis. Väga kena ja puhas kohta. Rand 2 minuti jalutuskäigu kaugusel. Me valisime ühe kaheinimese toa ja ühe pere majakese koos konditsioneeriga. Panime kohvrid maha ja läksime kohe ümbrust uurima. Samuti u 2 minuti kaugusel on peatänav mille ääres on palju söögikohti, rahavahetus, suveniiri- ja toidupoed. Ühesõnaga kõik vajalik on olemas, mitte küll nagu linnas kuid valikut on küllaga. Vahetasime kohe ka kohalikku raha, kurss oli küll tunduvalt kehvem kui lennujaamas, kuid midagi polnud parata. Ostsime seejärel süüa ja läksime randa. Ranna esimene pool on veidi kivine, kuid mööda kallast edasi minnes jääb neid aina vähemaks. Meie lähedal oli rannas ka 3 baari ja 2 massaaži kohta. Hinnad olid keskmised või pigem soodsad. Massaaž 300thb/h.

3. Päev, päikesepõletus

Hotellist me hommikusööki ei võtnud vaid läksime tänavale midagi huvitavamat proovima. Tänava ääres on mitmeid väikseid kööke mis on ehitatud rollerite peale. Sealt sai enamasti pannkooke, omlette, kevadrulle ja puuvilja sheike. Võtsime siis omletid ja sheigid, mis olid väga head muide. Läksime sealt otse randa ja ujuma. Vesi oli loomulikult mega soe ja helesinine nagu piltidel, tõeline paradiis. Ei saanudki kaua rannas olla kui juba oli nahal näha punetust, Kreemitasime küll randa jõudes, kuid nähtavasti oli siis juba hilja. Õhtuks nahk juba õhetas ja magada oli üsna ebamugav. Ostsime elukaaslasega kohalikust apteegist aloe jahutavat geeli ja panime peale kodust kaasa võetud Burnishieldi, kuid miski ei tundunud aitavat. Õhtul kohtusime tänaval ka eestlastega, kes soovitasid meile seal ühte söögikohta ja minna kindlasti vaatama lõunatipus olevat rahvusparki.

4. Päev, rahvuspark

Hommikul ärkasime veidi varem kui tavaliselt ja läksime tänavale taksot otsima mis meid rahvusparki viiks. Kuuele 2000thb parki ja tagasi. Suhteliselt krõbe hind, kuid alla ei andnud tingida ja teisi valikuid ka polnud. Tee oli ka üsna mägine ja pikk, ilmselt seetõttu ka kallim hind. Kohale jõudes tuleb tasuda 200thb/in rahvuspargi maksu + 30thb auto pealt. Park on ilus, rand on veel ilusam. Saab ronida vaatetorni juurde ja imetleda vaadet. Läbi metsa läheb ka 2km rada. Käisime läbi, suhteliselt raske ülesmäge tõus pidevalt, õnneks küll enamasti päikese eest varjus kuid seetõttu pole ka erilist vaadet, ainult huvitavad taimed. Hoiatuseks pean mainima, et pargis on ahvid, kes üsna usinasti varastavad ja kallale tungivad. Nende eemale hoidmiseks tuleb neid millegagi visata või vähemalt käsi tõsta ja nad jooksevad ära. Kui on plaan aga minna rolleriga siis ärge jätke rolleri istme alusesse kasti midagi, sest ahvid oskavad neid väga osavalt avada ja läbi otsida.

Tagasi tulles ostsime esimesest ettejuhtuvast ekskursioone müüvast poest/putkast praamipiletid Phi Phile (300thb/in koos transfeeriga) ja sealt edasi Phuketisse (300thb/in). Praam väljub Phi Phile 09.00 ja 13.00. Kiirpaat 13.00.

Käisime veel tänava peal ringi ja ostsime mõned suveniirid kaasa, õhtuseks näksimiseks kanavardaid ja muid huvitavaid asju mis poes leidus.

Kokkuvõtteks
Käisime iga päev väljas söömas, nii rannas kui ka tänava ääres, hinnad üldjoontes soodsamad kui nt Phi Phil, Keskmiselt läks õhtusöök kahele 10€ (2 praadi, 2 alkoholiga kokteili, kevadrullid ja magustoit) Suveniirid keskmise hinnaga. Riideid ja muud nodi ei vaadanud. Apteegis aga olid tooted kõige odavamad võrreldes teiste kohtadega. Nt Nivea 50 spray kaitsekreem (väga hea) 450 thb - Phi Phil 650thb/ patongi supermarketis 390thb.

Poode ja inimesi on tunduvalt vähem kui teistes meie sihtkohtades. Koht kus lihtsalt lõõgastuda ja nautida seda imelist loodust ja randa. Läheksin ise kindlasti tagasi ja oleksin veel kauem.


5. Päev, Phi Phile

11.30 tuleb meile vastu tuk-tuk, kus on ka 2 Šveitsist päris mees. Istume siis nagu kilud karbis ja pagas katusel (ps. kinnitamata :s) ning sõidame sadama poole. U 12.15 oleme sadamas, laev on ees ja võib peale minna. Väljus see küll peale kella 1 kuid pika ootamise ja sõidu peale oleme kell 3 Phi Phil.

Sadamas käib suur sagimine ja rahvamass on meeletu. Saarele pääsemiseks tuleb tasuda 20thb näo pealt. Vastas ootavad sind hotelli nimesiltidega poisid. Tuleb leida vaid see õige ja nad viivad sind hotelli. Teatavasti on Phi Phi autovaba saar ja sellepärast liigeldakse seal kärudega. Hotellipoiss pani meie kohvrid oma kärusse ja rühkis mäest üles, meie tema järel. Teekond hotellini tundus väga keeruline ja pikk ning lisaks sellele meie Uphill Cottage, nagu nimigi ütleb asus mäe nõlval. Toa ukse ette jõudes oli igatahes otsaesine higine ja võhm väljas, vaene hotellipoiss meie kohvritega veel.

Toad olid tagasihoidlikud kuid puhtad ja kohe meie tubade juures oli ka bassein. Võis igati rahule jääda.

Kui asjad tuppa pandud läksime saarega tutvust tegema. Pole see nii keeruline midagi kui algul tundus. See on täis väikeseid poekesi, restorane, baare ja turge. 

Õhtul võtsime esimesest baarist ühe mohito ämbri (300thb). Ausalt öeldes oli see päris vastik. See selleks, ülejäänud joogid mis ostsime olid esiteks poole odavamad ja ka palju paremad. Alkoholida seal kindlasti ei koonerdata ja ühest ämbris õhtuks ilmselt ka piisab. 

Kella 8 aeg hakkab rannas pidu. Rannaäärsetes paarides hakkab tuleshow mis kestab umbes 2 tundi ja läheb siis üle mängudeks, limbo jms. Show on lahe, igas paaris küll praktiliselt sama kuid põnev vaadata!


6. Päev - Maya Bay

Tahtsime ära käia ka Maya Bayl. Otsisime tänavalt esimese ekskursioone pakkuva koha ja küsisime pakkumist. Saime oma privaatpaadi ja ise valida mis kell väljume ja milliseid randasid külastame. Tahtsime merelt ka päikeseloojangut näha ja seega soovitati merele minna kell 3. Jäime siis ootama.

Et aega parajaks teha mõtlesime ruttu ära käia ka vaateplatvormil. Nägime enne teede ääres sildikesi mis sinna poole juhatasid. Hakkasime siis viitade järgi minema. Tee läks algul mere äärde ja siis otse mäest üles. Viidad läksid aga aina harvemaks ja kummalisemaks (kusagil suvalise aia või puu otsas vildakalt jne), samuti ka tee. Päike paistis lagipähe ja vahepeal tundus nagu mööda seina roniks üles. Tee kadu praktiliselt täiesti ära, ronisime mööda kive ja liiva. Peale u 20 min ronimist jõudsime platvormini, kus selgus, et sinna viib ka väga korralik tänavakividest tee! Ma ei tea mis ''vana'' teed pidi me sinna turnisime küll. Igatahes vaade oli ilus ja tasus külastust ära. Alla tulime muidugi seda korralikku teed mööda, mis lõpuks viis välja põhimõtteliselt meie hotelli ette! Nojah, saime ainult enda üle naerda ja saarele väikse tiiru peale teha. :D

Kui kell oli kolm saanud läksime tagasi sinna kust olime paadireisi ostnud. Meid juhatati kohe paadini ja sõit Maya Bayni võis alata. Saar on tegelikult väga lähedal Phi Phile. Väikse pikasabaga paadiga sõit lainetes merel oli kohati küll üsna ekstreemne kuid pakkus see eest elamust. Maya Bay ranada saabudes tuleb tasuda 400thb rahvuspargi maksu. Teistele saarel olevatele randadele minnes midagi maksma ei pea. Saime randades olla täpselt nii kaua kui soovisime. Vesi oli küll ime ilus ja värvilisi kalu võis otse paadist vaadata. Soovitan kindlasti sellele paadireisile minna! Vaatasime ära ka kuidas päike merre uppus ja sõitsime Phi Phile tagasi.

Õhtul läksime jälle randa tuleshowd vaatama. Enamus kava oli sama mis eile, kuid nüüd tehti veel eriti põnevaid trikke juurde!

Enne reisi lugesin arvamusi, kus öeldi, et 2 päeva PhiPhil pole midagi teha ja see mõttetu saar jne. On küll! Kui tahad ainult rannas vedeleda siis ehk tõesti võta ühepäeva reis aga kui tahad vähegi saarega tutvust teha siis ühest või poolest päevast kindlasti ei piisa. Mulle väga meeldis saare elu, need kitsad ja autovabad tänavad, tuleshow ja merereis. Ühe päevaga poleks seda tunnet kätte saanud. 


7. Päev - Phuketisse - Patong

Tuleb asjad pakkida ja suurde kuurordisse edasi minna, Patongi! Olime eelmine päev hotellist küsinud mis kell esimene praam läheb ja palusime hotellipoisi meie kohvreid ka sadamasse viima. Praami peal olles pakuti meile kohe ka taksot mis meid otse hotelli viib. Olin enne hindu uurinud ja nende pakutud oli üsna mõistlik, 900thb 5 inimest. Kella ühe aeg olime hotellis, tegime chek-ini ära, kuid tubadesse veel ei saanud. Läksime siis lähedal asuvasse hiina restorani lõunat sööma. 

Meie Viridian Resort oli väga ilus, toad olid sisustuse poole pealt vist kõige viisakamad ja ilusamad neist kus ööbisime. Hotellil on ka roheline sisehoov basseiniga. Hommikusöögi valik oli euroopalikult suur ja hea. Soovitan!

Kui olime oma tubades asjad ära sättinud siis läksime linnapeale. Käisime Jungceylon kaubanduskeskuses. Seal on väga suur toidupood kust on hea suveniire ja snäkke kaasa osta. Tänavad on kära ja rahvarohked, massaašisalongide ees haaratakse meestel lausa käest, et neid sisse meelitada. Paar päeva seal ringi käia on ehk isegi huvitav, kuid rannapuhkusena ma seda küll ette ei kujutaks. Patongi ranna vesi oli lausa kole. Täiesti pruun ja läbipaistmatu. 

Õhtupoole käisime ka massaažis, seal maksis enamasti 200thb-300thb, rannas oli küll 500, kuid kauplesime alla.

Ööelu on seal aga kirev. Bangla road on paksult rahvast täis ja kõik kutsuvad suurte siltidega sind oma baari. Pea et võimatu on ringi käia. Baarides kokteilide hinnad on u 240-320thb, üsna kallid. Söögikohtade hinnad on küll kallimad kui Koh Lantal kuid üldjoontes ikka soodsad.

Rahavahetuspunktides olid kõige soodsamad kursid üldse meie reisi ajal.

8. Päev - Big Buddah ja Kata

Võtsime hommikul tänavalt ühe tuk-tuki ja palusime end viia suure buda kuju juurde. Sõit sinna maksis 600thb. Sõitsime äkki 20minutit - igatahes mitte väga kaua. Juht jäi meid parklasse ootama. Enne kuju jagatakse ka rätikuid ja seelikuid, et põlved ja õlad oleksid kaetud. Kuju ise oli tõesti väga suur ja uhke. Vaade sealt saarele oli samuti väga ilus. Sealt näeb siis Kata ja Karoni randa. Tiir peale tehtud palusime juhil meid Kata randa viia. Kata rand on tunduvalt ilusam, selline kagu piltidelt ikka oleme näinud. Üldse kogu Kata piirkond on teistsugune, rohkem rohelust ja ilus, vähem poode ja kära. Ilmselt selle tõttu on see ka kallim piirkond. Nii hotellide kui ka restoranide-poodide osas. Üks tähelepanek mis meile kohe silma hakkas, seal on väga palju vene rahvusest inimesi, sind kõnetatakse esimesena vene keeles, söögikohtade menüüd on väljas vene keeles jne. 

Rannast tuk-tuki võttes ei andnud meil enam hinda kaubelda, näidati meile suurt silti kus olid kõik kindlaks määratud hinnad kirjas, võta või jäta. Seega 500thb Patongi tagasi. 

Pered kes on plaanivad lastega Phuketisse minna siis soovitan kindlasti minna pigem Katasse ja Patongis ehk niisama korraks käia.

Õhtut nautisime oma hotelli rõdul. Ostsime poest erinevaid siidreid, üks värvilisem kui teine, proovisime neid ja näksisime poest ostetud erinevaid snäkke. Big Buddah juurde sõites jäid tee peale elevandid ja tekkis kohe soov siis nendega sõitma minna. Guugelidasin natuke ja leidsin kohe netist broneerimise võimaluse. Panin ennast kirja (kell 20 u) ja hommikul kell 11 nad juba ootasid meid. (700thb/in/20min sõitu, sh viimine-toomine)

9. Päev - Elevandiga sõit


Nagu ikka tuli jälle buss meile järgi ja tee viis kuhugi veidi kaugemale mereäärest. Ilusas roheluses saime elevante toita ja siis ka nendega väiksele matkale minna. Meie valisime 20min sõidu. Elevandi seljas istud spetsiaalse raami peal kahekesi. See oli omaette kogemus mille tahtsin juba ammu ära proovida. 20 minutit sõitu oli rohkem kui küll, 60 minutise sõidu ajal oleks ilmselt juba kopp ees ja tagumik valus. Peale sõitu viidi meid hotelli tagasi. Kokku läks kogu lõbu u 2,5h.

Õhtul tahtsime Patonig ööturu üles otsida. Leidsime, shoppasime ja üllatuseks avastasime turu tagant otsast baarid. Väikesed ümarad baarikesed üksteise järel. Ma ei teagi kuidas neid nimetatakse aga nad olid päris lahedad. Joogid olid samuti soodsad, 150 thb u. Meile anti lahendada erinevaid mõistatusmänge ja korraldati ka muid seltskonnamänge. Kui paar jooki juba joodud sai liikusime tagasi kesklinna poole. Käisime ära ka Bangla roadil olevas tiigri ööklubis, kes käinud see teab kindlasti mida ma mõtlen. Klubi oli suur, vägevad tiigrikujud igal pool. Vihtusime seal tantsida päris pikalt. 

10. Päev 

Viimane päev Patongis. Erilisi plaane meil polnud, kavatsesime ainult suurel toiduturul käia ja aega surnuks lüüa. Banzaan fresh market asub praktiliselt selle suure kaubanduskeskuse taga. Turg on üpris suur ja sealt võib leida kõike mis vähegi suhu panna kõlbab või isegi meie jaoks üldiselt ei kõlba. Puuvilja pool oli ilus ja kirev, jõudes kala poole peale läks asi huvitavaks. Sai osta kõiksugu kalu ja mereelukaid, konni (ikka elusaid) ja kanavarbaid näiteks. Need pandi sulle ilusti kilekotti ja teisel korrusel valmistati sellest sulle piduroog. Meie sealt turult midagi ei ostnud. Esiteks ei osanud me ette kujutada mida me näiteks sellest konnast süüa sooviksime ja teiseks kuivainete müügipunktis jooksid prussakad vabalt ringi. Aga omaette vaatamisväärsuss sellegi poolest.

11. Päev- Bangkoki

Hotellist palusime eelmine päev endale transfeeri lennujaama ette ära. Nii on mugavam ja ei pea muretsema kas saab ja kuidas saab. Maksis see 900thb. Lend oli meil valitud lõunane, et ei peaks liiga vara ärkama ja jõuaks parajaks ajaks Bangkoki hotelli ka. 

Lennujaam oli minu üllatuseks üsna väike. Kontroll oli küll põhjalik, kuid aega meil jagus ja järjekorrad ei olnud pikad. Seal on ka mõned poekesed, kus kohalikkus nänni ja maiust müüakse. Lennurada on aga veidi huvitavam. Nimelt lõppeb rada merega. Lend kestis umbes 1,5h ja ka selle ajal anti väike jook ja pirukas. 

Bangkokis maandusime väiksemasse Don Muang lennujaama. Enamasti on siselennud sinna soodsamad. Kohe kui olime pagasi kätte saanud ja lennujaamast väljumas püüti meie tähelepanu ja pakuti transfeeri hotelli ja ka ekskursioone. Mind huvitas ujuvturg ja meile pakuti kohe poolepäevast reisi suurimale Damnoen ujuvturule juba järgmine päev. Reis sisaldas toomist-viimist, paadisõitu turul ja vahepealset peatust pühakojas. Maksis see kokku viiele 2700thb. Sõit linna aga 1300thb mini van.

Hotelli saabudes ütlesime kõik wow, kõik oli kullatud karratud suur ja lai. Meil oli broneeritud kolme magamistoaga sviit. Tee tuppa ja õigesse torni oli päris pikk. Tuba oli küll viisakas ja esmapilgul puhas kuid väsinud ja oma aja ära elanud. Umbes 10 aastat tagasi oleks see olnud tõesti Sviit. Wifi oli ka ainult fuajees.

Läksime siis linna üle vaatama ja hiinalinna otsima, pidavat hotellist 2km kaugusel olema. Igatahes seda me ei leidnud ja kohalikud meid aidata ei osanud, oleksime nagu tulnukate kodu otsinud. Selle asemel leidsime ühe pooltühja keskuse kus olid paar söögikohta, sh KFC ja Pizza Hut, sõime siis seal esimeses. Muid söögikohti teeääres ei olnudki. 

Hotelli ja tuppa tagasi minnes leidsime ees mõned kahtlased sitikad, lõime need maha ja ei teinud sellest välja. Läksime 10. korrusele basseini ujuma ja päevitama. A ja hotelli restorani hinnad olid väga krõbedad. 

Väljas läks juba hämaraks ja läksime tuppa tagasi. Ja oh üllatust, nii kui toa ukse lahti tegin ja valgus tööle läks jooksid sada prussakat mööda tuba ringi ja oma urgu peitu. Läksime kohe retseptsiooni ja rääkisime olukorrast, neile ei tundunud see üldse üllatusena tulevat ja andsid kohe uue toa 4 korrus kõrgemal, 24. korrusel. Olime küll skeptilised, kuid see tuba oli puhas.


12. Päev - ujuvturg

Hommikul vara ootas meid buss ees ja 1,5h sõitu algas. Kohale jõudes aidati meid piklikusse ja madalasse paati kus istusime üksteise järel kaksirats, juht kõige taga. Kihutasime mööda kitsaid kanaleid turule, sõit sinna oli väga lahe. Turg ise ka muidugi. Paadid trügisid üksteist ja müüjad võitlesid ostjate pärast. Osta sai nõusid, riideid, vaase, maale, kujusid muud sellist ja loomulikult süüa, kevadrulle, seal samas paadis õlis praetud sõõrikutaolisi asju, banaane ja muid vilju. Kõik oli väga maitsev ja huvitav. Hinnad olid võibolla tiba kallimad kui mujal, kuid paljaks ei röövitud. Soovitan kõigile kindlasti minna. Me kõik jäime väga rahule. Sõit sinna on küll päris pikk kuid seda väärt.

Lõunasööki läksime otsima hotelli kõrval tänavaturult. Sealt võis väga soodsa hinnaga saada nii puuvilju kui kanavardaid näiteks, samuti prussakaid ja muid selliseid elukaid.

Õhtusööki läksime siis jälle linna peale otsima. Kaugele ei jõudnudki, hotelli ukse peale käidi meile peale, et võtaksime tuk-tuki ja meid viiakse sööma. Küsisime küll, et kuhu ja kas päris restorani või kohviku, kuid härra tegi nagu ei saaks ta piisavalt inglise keelest aru. Igatahes pandi meid kahe tuk-tuki peale (100thb üks) ja sõidutati sööma. Bangkoki tuk-tukid on pigem nagu rollerid ja Phuketi omad nagu väiksed kastiga autod. Sõit oli lahe, muusika mängis, tuled vilkusid ja igasugune üksteisest mööda kihutamine käis. Olime siis lõpuks kohal, meid kohe nadu oodati ja juhatati lauda. Esiteks see ''restoran haise'', teiseks ei olnud seal peale meie kedagi ja kolmandaks oli see väga kallis, raod üle 300thb. Tulime sealt sama targalt välja ja ütlesime poistele et viigu meid kuhugi soodsamasse ja paremasse kohta. Need siis arutasid veidi ja ütlesid, et olgu. Järgmine peatus oli suure hotelli lähedal kekslinnas mingi restoran, viisakam, kuid süüa ei leidnud me midagi sobivat ja hinnad olid samasugused nagu eelmises. Läksime sealt samuti välja ja mõtlesime vaadata mõnda kõrvalolevasse. Juhid hüüdsid meile selle peale järgi ja olid pahased. Igatahes seal samas kõrval oli väga viisakas koht, rohkem nagu euroopalik ja Pad Thai maksis 80thb näiteks ning valik oli suur ja lai. Toitud tellitud ja siis ilmub meie juurde üks juhtidest ja ütleb, et nad ikkagi ei saa meid ära oodata nagu kokku lepitud ja küsis sõidu eest 400thb. Me ütlesime, et sellist kokkulepet polnud ja andsime lubatud 200thb. Oldi rahul ja sõideti minema. Me sõime oma kõhud kenasti täis, nautisime veel lähedal asuvat ööturgu ja võtsime sealt tuktuki, kes viis meid nüüd küll 400thb koju (2 tuktuki kokku), kuid asi oli aus ja polnud mingit skeemitamist. 


13. Päev - Grand Palace

Plaaniks oli külastata siis Grand Palace ja Wat Aruni. Mõtlesime võtta tuktuki mis meid kohe sinna juurde viiks. Jälle tuldi hotelli ees kohe lahkesti pakkuma. Mõtlesime, et kuulame siis ära mis neil pakkuda on. Ühe tuktkui juht, triiksärgis viks ja viisakas, ütles meile kohe, et viib meid paadi peale ja sealt saame võtta jõe tuuri, kus näeme kogu kallast ja blabla. Olin juba teadlik, et jõe pealt seda paleed ja aeda kindlasti ei näe ning tahame ise ikka ringi jalutada. Juht ikka käis peale ja ütles, et palee on nii kaugel ja paat siin samas, näitas isegi mingit kahtlast kaart. Võtsin siis enda oma välja ja ütlesin, et vaata meie oleme siin - palee on siin ja see kuhu sa meid viia tahad on kolm korda kaugemal. Juhil polnud selle peale midagi vastu vaielda ja ütles, et tema meid paleesse viia ei kavatse ja kõik. Läksime siis tänava pealt tuktuki otsima. Polnud mingit probleemi. Viidi kohe sinna kuhu soovisime, kaks tuktuki 400thb üks ots. 

Päris palee ette ei saanud ja pidime paarsada meetrit jala minema. Valgusfoori taga aga tuli meie juurde üks meeldiv meesterahvas, kes küsis kust pärit oleme ja tegi niisama juttu. Küsis kas lähme paleesse ja ütles, et see kuni kella kolmeni avatud vaid kohalikele elanikele kuninga surma tõttu. Siis ilmus kuskilt välja tema õde ja mees ise kadus, Õde hakkas kohe rääkima, et mingu me praegu paadireisile nii kauaks. Ütles isegi kuidas täpselt sinna jõuame. Me ütlesime, et eile juba käisime seal. Selle jutu peale kadus naine ka kohe ära. Mõtlesime siis, et kas tõesti on palee kinni...Loomulikult polnud! Enne palee territooriumile sisenemist on ''passikontroll'' kõigil meil passe kaasas ei olnud ja seega küsisime ka kas saab ilma. Pidime ainult oma nime kuhugi kirja panema (tegelikult ei pannud sest pärast kontrolli ei küsinud seda keegi). 

Palee peahoone juurde on sissepääs 400thb/in. Wat Pho - hiiglaslik lamav budakuju- juurse 100thb/in. Piletiraha sisaldas ka väikest veepudelit. Soovitan kindlasti käia, vähemalt ühes neist.

Kui ringkäik tehtud küsisime teed praamini mis viib teisele poole kallast Wat Arunini. See oli praktiliselt ümber nurga Wat Pho juurest tulles. Üks ots maksis 3 või 4 thb ja sõidab see u 2-3 minutit ja iga 10 minuti tagant, või vähemgi. Wat Aruni sisse me ei läinud, seda sai eemaltki väga hästi vaadata, Jalutasime kõrvalolevas pargis ja võtsime külma kohvi.


14. Päev, tagasilend

Võtsime eelmine päev taas hotellist transfeeri lennujaama, 1500thb. Netist oleks saanu ka 900ga aga jäime liiga hilja peale, oleks pidanud 3 päeva varem ära bronnima. Lend väljus meil 9.30. seega saime hotellist ka hommikusöögi karbiga kaasa. Olin varem kuulnud, et lennujaama sõit võtab väga palju aega ja seal on meeletu rahvas. No ma ei tea kas asi oli kellaajas aga sõitsime me u 30 minutit kesklinnast ja lennujaamas sujus kõik väga hästi ja üsna ruttu tegelikult. 

Bangkoki kohta ütleks nii palju, et midagi ilusat seal vaadata peale pühakodade pole. Ööelu kesklinnas võiks ehk külastada, keda suurlinna kära huvitab. Toit on seal odav ja muu nodi ka. Arvestada tuleb sellega, et praktiliselt iga nurga peal üritatakse sulle tünga teha (eriti turismiga seotud kohtades). Mul on hea meel, et seal käidud sai kuid tagasi sinna miski eriti ei kutsu küll.

Helsingisse jõudsime me u kahe aeg ja sealt lend edasi läks alles 8 aeg. Seega terve päeva lennujaama chilli. Helsingi lennujaam on selleks üsna igav. 

Jõudsime siis õhtuks kenasti kõik koju, midagi maha ei jäänud ja ära ei kadunud. Olime kõik reisiga rahul ja lähme kunagi ka kindlasti tagasi!


Kaardi koos kõigi märgitud/räägitud kohtadega leiad: https://goo.gl/fFAcpm

Eelarve

Lennupiletid inimene
Tallinn - Bangkok 548 € Finnair
Bangkok - Krabi 34 € Thai Smile
Phuket - Bangkok 29,35 € Nok Air
Bussi ja praamipiletid
Krabi - Koh Lanta 2800 thb mini van
Koh Lanta - Phi Phi 300 thb/in mini van ja praamipilet
Phi Phi - Patong 300 thb/in praamipilet

900thbsadamast hotelli mini van
Patong - Lennujaam   900thb mini van
Lennujaam - Bangkok  1300 thb  mini van
Bangkok - Lennujaam  1500 thb  mini van

Kohapeal kulus meil raha 375€ inimese kohta kahe nädala peale, seal hulgas praami, bussi ja vaatamisväärsuste piletid.

Majutust otsisime esmalt booking.com lehelt ja kui olime sobiva välja valinud siis vaatasime selle hindasid ka teistelt lehtedelt (nt hotelscombined.ee). Sobiva leidmise juures pidasime silmas eelkõige asukohta, ehk kui kaugel see keskusest ja rannast asub, konditsioneeri ja seifi olemasolu, boonuseks oli muidugi hommikusöök, kuid seda eraldi juurde ei ostnud kuna 4-5€ inimese ja ühe hommikusöögi eest on minu meelest palju, eriti kui see sisaldab vaid paari saiaviilu, peekonit ja võid. Samuti jätsime välja kõik hostelite ühistoad ja ühiste vannitubadega majutused.


Hotellid ööd 1 toa hind kokku 1 öö/1 in ööd/in
Koh Lantal - Mook Lanta Eco Resort - 1 Deluxe Bangalo + 1 Bangalo perele (hotels.com) 3 144 € + 210,06 € 354,06€ 19,67€ 59,01€
Phi Phi - Uphill Cottage - 3 kahest tuba merevaatega - (Booking.com) 2 69,00€ 207,00€ 17,25€ 34,50€
Phuket - The Viridian Resort - 3 Deluxe tuba (booking.com) 4 166,00€ 498,00€ 20,75€ 83,00€
Bangkok - Prince Palace Hotel - 1 Sviit  3 magamistoaga (hotels.com) 3 258,06€ 258,06€ 14,34€ 43,01€

Kokku 1317,12€ 72,01€ 219,52€

Autoga Horvaatiasse

19.07-30.07.16

Läksime seitsmekesi renditud Peugeot Boxeriga.


1. Päev 

Startisime Tallinnast 9.45.
Sõitsime mööda E67 ja esialgne plaan oli jõuda u 100km Varssavist edasi, kuid kahjuks jõudsime kell 21.30 alles Bialystoki, kus ööbisime Hotellis Belweder. Hotell ise oli puhas ja korralik, hommikusöögi valik oli veidi kesine kuid kõhu sai täis.

Viiene tuba maksis 300zt ja kahene 100zt  koos hommikusöögiga.
(Ehk u 91,70€ / 7in = 13,1€/in )

Läbisime 844km.

2. Päev

Startisime kell 8 ja tankisime peale Bialystoki.
Tšehhi jõudes tuleb osta vinjett. Neid müüakse igas tanklas. 10 päeva vinjett maksab 310 Tšehhi krooni ehk u 11,5€.
Austria oma maksab 10 päevaks 8,5€.
Tankisime kohe peale Viini, 50€ - 50l.
Sloveeniasse jõudes tuleb vinjett osta piiripunktist või juba varem Austriast. Seal on ainukesena tasu vastavalt auto suurusele. Meie oma läks kategooriasse B2 e 7 päeva 30€ või siis juba kuuajane mis maksis 60€. Sloveenia oli ka ainuke maa kus nägime, et vinjette ka kontrolliti.
Kuna kell oli saanud juba 10 siis otsustasime ööbida esimeses ettejuhtuvas hotellis. Maribori sisse keerates oli esimeseks hotelliks Kacar.

Viiene tuba, mis asus keldris, maksis 140€ ja kahene 80€ + turismimaks. Võrreldes eelmise öömajaga ei olnud see koht küll oma kolme tärni kaugeltki väärt. Hommikusöögiks oli põhiliselt ainult sai ja sink.
228€/ 7in = 32,6€/in

Läbisime 1122km.

3. Päev 

Startisime kell 8. Sealt piirini oli üpris lühike maa.
Horvaatias ootas meid ees kaks passikontrolli ja kohe ka tasuline kiirtee.
Kiirteele sisenedes saad aparaadist pileti, mis tuleb väljumisel taas aparaati sisestada ja peale seda vastavalt läbitud maale ka tasu maksta.
Võtsime suuna Zagrebi ja sealt edasi Plitvicka rahvusparki. (teemaks 72ku ~ 10,07€)
Tee parki oli kitsas ja käänuline, seega varuda selleks kannatust ja aega.
Jõudsime parki veidi enne lõunat ja meid ootas ees väga pikk piletijärjekord. Õnneks liikus järjekord suhteliselt ruttu. Pilet maksis täiskasvanule 180ku (25,17€) ja õpilasele 110ku (15,38).
Pileti hinna sees on ka üks paadi- ja bussisõit. Meil kulus pargi läbimiseks 3h ja kõndisime vähemalt 10km.
Peale ''matka'' einestasime teel Zadari teeäärses restoranis, kohalik toit oli väga maitsev ja praad koos joogiga maksis keskmiselt 10€.

Zadari jõudes hakkasime vaikselt öömaja otsima. Sinised Apartmani/Sobe/Zimmer sildikesed olid pea iga maja küljes, kuid enamikel ei tulnud keegi ukselegi või siis olid need juba täis. Õnneks ühe puhul ütles võõrustaja, et linnas on tal toad täis aga 10km Zadarist väljas on tal meile korter pakkuda. Kuna olime otsimisest juba üsna tüdinenud siis võtsime pakkumise vastu ja tema saatel sõitsime linnast välja. Maja oli väga ilus ja saime endale kolmetoalise korteri 100€ eest (14.30in).

Läbisime 376km.


4. Päev

Hommikul kella 9 aeg sõitsime Zadari tagasi. Parkisime vahetult enne vanalinna. 1h 10ku. Jalutasime läbi vanalinna randa laulvate kaide juurde. Heli sarnaneb flöödimängule ja mida suuremad lained seda kõvemini see kostub. Seal samas on ka päikesepaneelidel töötav valgustatud põrand, mis on näha vaid õhtul. Samuti oli seal esimene võimalus suveniire osta.
Ostsime sealt põldmarja veini (kupinovo vino), mis enamustele väga maitses, kuid hiljem me seda enam kusagilt ei leidnud. (vastavalt kogusele 30-45ku pudel).
Edasi sõitsime Trogiri.

Trogir on väike linna mille rannikult paistab juba Split, kuna vahemaa on 28km. See on teistest linnadest erinev, seetõttu, et ületades paari väikest silda jõuad juba uuele saarele Otok Ciovo. Saar ise on väga mägine ja kitsaste teedega, kuid ilus. Enne saarele sõitu soovitan külastada seal samas olevat suurt turgu ja vanalinna osa. Neid on väga lihtne leida, kuna asuvad otse sissesõidu tee kõrval. Kui linnas kõik vaadatud ja turul shopatud hakkasime Spiliti poole sõitma. Hakkasime kohe ka öömaja otsima. Taaskord kujunes see väga tüütuks ja lootusetuks. Kuid õnneks enne Spliti leidsime väikeses külas nimega Kaštel Lukšic öömaja ühe saksa härra juures. Kolmandal korrusel saime endale kolm väga ilusat ja korralikku korterit, mis olid õnneks ka rannale väga lähedal. Ümbruskond oli väga ilus, vana kiriku, kitsaste tänavate, vanade majade ja rannapromenaadiga. (160€/7=22€/in)

Läbisime 161km.

5. Päev

Hommikul suundusime kohe Spliti südalinna. Linnas oli tunduvalt rohkem tänapäevaseid euroopalikke ehitisi  võrreldes teiste linnadega. Põhiliseks vaatamisväärsuseks on sadam ja selle esine promenaad koos kohvikute ja suurel hulgal kaubitsejatega. Parkimine seal lähistel 5ku/h.

Promenaad viib välja ka suurema sadamani, kust väljuvad praamid erinevatel saartele. Meie otsustasime sealt minna Brac saarele (Supetar linna). Piletid ostsime praamijärjekorra kõrval olevast majast. Suurema bussi pilet oli 276 ku ja ühe inimese pilet 33 ku..Sõit kestis ca tund aega. Praam oli nagu meilgi väikese kohvikuga, kus saime keha kinnitada.

Saarele saabudes hoidsime silmad lahti ka öömaja suhte. Võtsime suunaks teise saare otsa, kust samuti väljuvad praamid. Saart läbib keskelt üks maantee, kuid mägisele ja käänulisele teele võtab selle läbimine oodatust tunduvalt rohkem aega. Lisaks tipphooaja tõttu kujunes öömaja otsimine taaskord lootusetuks. Umbes pool tee peal nägime reklaami Bol linnakeses asuva Zlatni Rat rannast. Pöörasime siis hoopis sinna suunda ja seda me ei pidanud kahetsema. Tee mis viis Boli oli selle reisi kõige ilusama vaatega. See oli tõesti imeline vaade merele ja teistele kaugel asuvatele saartele. Rand ise oli nagu ka kõik ülejäänud kivine, kuid see eest midagi teistsugust. Öömaja polnud me ikka veel leidnud ja suurest tüdimusest selles osas küsisime kohta telgile Camp Marios. Koht kahele telgile varjualauses, koos köögi ja pesemisvõimalustega maksis 67ku/in e u 9,37€/in. Koht ise oli väga ilus ja hoolitsetud ja ööl telgis polnud ka viga. (Kui endal telki kaasas pole siis pakkusid nad ka oma telke rendiks.)

Läbisime 107km.

6. Päev

Startisime jube enne 9, et praamile minna (Sumartini sadamast). Kohale jõudes selgus, et praam on tunduvalt väiksem ja mahutab elavas järjekorras vaid 25 autot. (Praami ajad/hinnad) Seega sellele praamile me kahjuks ei jõudnud ja järgmine väljus alles 3 tundi hiljem. Veetsime vaba aja seal samas rannas. Piletid praamile maksid kokku 391ku e u 7,81€/in (auto suurus seekord hinda ei mõjutanud, 160ku auto ja 33 inimene).

Lõunaks jõudsime siis Makarskasse. Praamilt maha sõit oli otse tänavale väikese promenaadi äärest. Tiirutasime linnavahel ringi, otsisime parkimiskoha (1h 10ku) ja jalutasime ilusal promenaadil. Linn tundus küllaltki väike ja rahulik. Peale suvitajate, kes ranna poole betoonist plaatidele päevitama suundusid, ei näinud me seal midagi märkimisväärset. Neile kes pole näinud veealust maailma pakuti paadisõitu akendega ''allveelaevas'', kui õieti mäletan maksis see 7€/in.

Sõitsime edasi Dubrovniku poole. Umbes 50km enne hakkasime jälgima ka majutusvõimalusi. Leidsime  Slanos teelt veidi kõrvale mäenõlvale jääva maja,  kus saime kolmandal korrusel kaks korterit. Võõrustaja oli väga meeldiv ja abivalmis Baldo, kes pakkus meile oma tehtud veini ja muid alkohoolseid jooke. Selleks, et mitte raisata edaspidi pool päeva öömaja otsimiseks otsustasime jääda kolmeks ööks. 89€ 1 öö 7 inimesele e 12.72€ inimene öö kohta. Toad olid väga korras ja kõik vajalik oli olemas. Seal samas külas oli olemas kaks toidupoodi ja muidugi rand.

Läbisime 154km.

7. Päev

Sõitsime Dubrovnikusse, et külastada selle kuulsat vanalinna. Parkimiskoha leidmine võib kujuneda keeruliseks ja seetõttu parkisime suhteliselt kaugele (1h 40ku). Vanalinna ümbritseb müür ja sinna sisenemine on justkui teise linna minek. Kõik on väga ilus, igal nurgal müüakse muidugi suveniire, samuti on palju kalleid ehte- ja riidepoode. Imestama pani see, et ka seal pakuti majutust ja inimesed igapäevaselt elasid nende turistihordide keskel. Liikuda sai vabalt igale poole v.a müürile, mis maksis 120ku in. Lisaks oli seal ka veel veemaailm, mille hinda ma kahjuks ei oska öelda.

Enne vanalinna saab sõita köisraudteega üles mäenõlvale, kust avaneb vaade tervele linnale. Üks ots maksab 10€ ehk kui sa sinna jääda ei taha siis tuleb tasuda 20€, mis on üsna kõrbe hind selle kohta. Kuna me sinna siiski minna tahtsime siis otsustasime minna oma autoga. Selleks tuleb sõita tagasi maanteele Bosanka külakese poole, mis asub seal samas mäe otsas. Tee sinna on üsna järsk ja kitsas. Vaade oli muidugi väga ilus ja tasus seda ära. Ilusate piltide ja veel parema vaata nimel soovitan minna vaateplatvormidest ja parklast edasi. Peab küll veidi ronima, kuid ilusat pilti ei riku mingid metalltorud, ega köisraudtee rong või trossid.

Õhtuks sõitsime tagasi Baldo juurde ja läbisime päevaga 98km.

8.Päev

Otsustasime minna Stoni ja sealt edasi poolsaare tippu. Stonis on linnamüür ja soolatehas. Müüril käimine maksab 40ku. Sealt üles ronimine on tõeline katsumus, kuid õnneks tuleb ka sama pikk laskumine Stoni eeslinna. Soolatehases me sees ei käinud, kuna see paistis ka eemalt väga hästi ja midagi vaatamisväärset seal ei paistnud olevat. Sõitsime sealt otse edasi, teepeale jäi väga palju viinamarjaistandusi ja veini müügipunkte. Samuti sõitsime läbi väiksemate külade mere ääres, millel kõigil oli imeilus vaade, kuid kahjuks väga suurte kividega rannad. Seega randa minekust seal loobusime ja einestasime teeäärses söögikohas. Toit oli muidugi taaskord väga maitsev ja portsjonitega ei koonerdatud. Praed maksid 55-70ku. Tagasi jõudes käisime hoopis Slano rannas ja nägime seal kuidas vesilennukid otse rannast vett kaasa võtsid mäe otsas oleva metsatulekahju kustutamiseks.

Läbisime 163km.

9. Päev

Oli aeg hakata tagasi sõitma. Baldo müüs meile enne minekut kaasa oma veini, likööri ja lozovačat, mis on siis viinamarjadest tehtud raki. 1,5l veini hind oli 4.5€. Startisime siis kella 9 aeg Zagrebi poole ja tagasisõiduks valisime kiirtee. Tankisime kiirteel 500ku 60l u 70€. Teemaks oli 46.30€.

Zagrebis parkisime otse vanalinna äärde ja jalutasime sealt edasi. Peale ühe kiriku ei leidnud me sealt midagi erilist. Peab ütlema, et Tallinna vanalinn on ikka kordades ilusam.

Öömaja broneerisime seekord juba eelmisel päeval booking.comist ette. Valik polnud küll väga suur kuid leidsime soodsa ja väga ilusa majakese Gornje Jesenje külakeses, kust oli piirini vaid 17km. 76€ /7in 10,85€/in öö. Teel sinna tuli tasuda teemaks 4.47€.

Läbisime 640km.

10.Päev

..otsustasime veeta Viinis. Tankimine enne piiri 543ku 65l u 75.95€. Teemaks 8ku ja Sloveenias vijnett 30€. Parkimine enne Viini vanalinna Belvedere lossiaja kõrval oli tasuta. Jätsime bussi sinna ja jalutasime läbi pargi vanalinna. Otsisime üles kuulsa Viini Ooperimaja. Kohe sealt kõrvalt läheb suur tänav otse vanalinna südamesse koos sadade poodide ja vaatamisväärsustega. Veetsime seal praktiliselt terve päeva. Ööbimine oli meil ette broneeritud Tšehhis Brno linnas väikeses hostelis. 64€ 1 öö 7le.

Läbisime 452km.

11.Päev 

Kuna soov Poolas mitte liialt oma aega raisata ja varem koju jõud oli suur siis otsustasime otse Eestisse välja sõita. Tankisime Tšehhis 266czk 65.4l e 67.74€ ja Poolas 277zl 60l 57.34€.

12.Päev

Kolmetunnise ummiku tõttu Poolas ja kahe pikema söögipausi tõttu jõudsime koju lõunaks.

Läbisime 1624km.

Sõitsime kokku 5741km.

Soovitused:

  • Vinjetid tasuks osta kohe esimesest müügipunktist, nt juba Poolast. Hinnad on igal pool samad ja hoiate aega kokku peatuste pealt.
  • Zadarist Dubrovnikusse soovitan sõita mereäärset teedpidi, mitte kiirteed. Ajas võite küll kaotada, kuid see eest saate nautida väga ilusaid vaateid ja säästate ka raha kiirteemaksu arvelt. Kiirtee läheb läbi sisemaa orgude kus on vaadata kahel pool vaid laugeid ja igavaid mägesid.
  • Kui soovite minna liivaranda siis ainukene mis Horvaatias leidub asub Lopud saarel Dubrovniku lähedal. Kivisel rannal käimiseks soovitan osta vastavad jalanõud kohapealt, hind 40-60ku.
  • Toidupoolisest soovitan kaasa võtta oma maitseained, samuti mõned kiiresti valmivad toiduaine. Teeb õhtusöögi valmistamise lihtsamaks. Lisaks pole poed neil sellised nagu me oleme harjunud. Supermarketid on tihtipeale kakskorda väiksemad kui meie väikesed poed. 
  • Hinnad toidupoodides on praktiliselt samad mis meil.
  • Selleks et vältida pidevat öömaja otsimist tuleb minna kas enne tipphooaega või lihtsalt broneerida ette. Üldjuhul on ettebroneerimisel öömajad kallimad, kuid vahel on asi seda väärt. 
  • Ööbides ühes kohas mitu ööd tuleb ühe öö hind tavaliselt odavam. Mõned üürile andjad ei tahagi võtta üürijaid vähem kui kolmeks ööks. 
  • Muidugi on väiksema seltskonnaga lihtsam ööbimist leida, kuid suurema seltskonnaga tuleb kokkuvõttes kütusekulu ja teemaksud inimese kohta odavamad.
  • Meil olid kaasas ka oma pott ja pann, enamasti olid need küll olemas, kuid väga väikesed. Samuti läks meil vaja kaasavõetud plastnõusid ja telki.
  • Föön oli vaid Baldo korterites olemas. Rätikud ja voodipesu oli aga igal pool olemas.

Kohalikku raha vahetasime me 200€ leibkonna peale (kogu seltskonna peale siis 600€ eest kuunasid). Peaaegu igal pool saab väga edukalt hakkama ka eurodes või kaardiga.  Ainult üks teemaks tuli tasuda sulas e kuunades ja samuti parkimised ning söögikohtades tasub enne üle küsida kuidas maksta saab. Üldjuhul on kaardiga makstes kurss kasulikum. Seega oli kuunasid meil piisavalt ja oleks tegelikult võinud veel vähemgi kaasa võtta
.

Mida kaasa osta:

  • Põhja pool müüakse põldmarjadest tehtud veini.
  • Muidugi müüakse igal pool ka rakit ja oliivõli.
  • Lõunapool soovitan osta kohalike veine. Enamasti hapud, kuid head. 
  • Teeäärsetest müügipunktidest ostke kindlasti mandariini ja greibi mett (punane). Muidugi müüakse veel paljude erinevate maitsetega mett ja erinevaid ürte. Küsige ka kindlasti proovida.
  • Kangemat alkoholi peab tavaliselt müüjalt eraldi küsima, kuna need on üldjuhul kuhugi peitu viidud.

 

Kulud:

  • Auto rent koos kaskoga: 585€ 14 päeva
  • Kütus: ~488€
  • Ööbimised: 1055,29€ / 7in = 150,75€/in
  • Vinjetid: 80€
  • Horvaatia teemaksud: ~71,35€
  • Parkimised:~24€
  • Piletid:  Plitvicka rahvusparki 180ku täiskasvanu, 110 õpilane/laps; Praamisõit Braci 10,13€/in;  Makarskasse 7,81€/in; Ston müüripääse  40ku/in; Dubrovniku müürilkäik 120ku/in.
  • Suveniiridest: magnetid maksavad 15-30ku, tassid 30-65ku. Ehted on suhteliselt odavad ja kleidid maksid ca 20€, kübarad 16€. 

Loodan, et minu reisikirjeldusest on kellelgi tulevikus abi ja lisaküsimuste korral võite julgesti mulle kirjutada!

5 päeva Londonis

03.02.- 08.-02.2016 Londonis

Veebruar on suurepärane aeg Londonis puhkamiseks.

Nagu teada on Londonis ööbimised suhteliselt kallid. Otsisime endale peavarju päris pikalt. Lõpuks otsustasime Stratfordi linnaosas asuva korteri kasuks. Piltide järgi tundus korter üsna korralik ja hubane. Korter viiele viieks ööks maksis 670€.


Lennupiletid ostsime  Ryanairist, 52€/ in edasi-tagasi Stansted lennujaama.

Lennujaamast sõitsime bussiga Stratfordi bussjaama, mille piletid olid juba varem ostetud. 7,78€/in

Ostsime kohe ka metrookaardid. Kaart ise maksis 5£ + sõiduks kuluv raha. Terve reisi jooksul kulus meil inimese kohta u 25£ metroo piletite peale. Stratfordi peatused kuuluvad juba 2. tsooni ja on seetõttu kallimad! Kaardi tagastamisel makstakse tagasi ka 5£.

Jõudsime kortermaja ette u 10minutit varem. Koputasime, kuid kedagi polnud kodus. Ootasime siis, ootasime kokkulepitud ajast 15 minutit kauem. Üritasime helistada omanikule, kuid tulutult. Ootasime edasi ja üritasime paar korda veel helistada. Lõpuks võeti kõne vastu. Kõneles väga halvasti arusaadavas inglise keeles härra, kes ei saanud alguses üldse aru mida me temast tahame. Lõpuks ütles ta, et unustas meid täiesti ja saadab oma sõbra meile ust avama. Ootasime kokku tund aega selle maja ukse taga kuni tuli tumedanahaline mees ja saatis meid korterisse.

Korter polnud see mille olime broneerinud, nimelt oli meil katusekorter, kuid saime esimese korruse korteri. Me ei hakanud selle kohta midagi ütlema, kuna saime suurema ja avarama korteri. KUID, seegi polnud kaugeltki see mis piltidel, Toad olid täis rõskust ja niiskuse haisu, lagedelt ja seintelt koorus maha värv. Vannituba oli väga kitsas. Peab ütlema, et halvim elamine, mis kunagi reisil olles olen saanud.


2. Päev, Londonit avastama


Tegelikult olen ka varem Londonis käinud, kuid siis sai kiiruga üle vaadatud London Eye, Big Ben ja Kuningaloss ning Oxford street. Seekord on rohkem aega vaadata ja ringi käia.

Esimese asjana tahtsime üles otsida Sky Gardeni. See on siis pilvelõhkuja mille viimastelt korrustelt avaneb ilus vaade linnale. Sissepääs on tasuta, kuid piletid tuleb siiski varem ära broneerida kodulehelt.

Sealt edasi ületasime Tower Bridge. Tegelikult saab sinna ka sisse minna. Kahte torni ühendavad koridorid mille põrand on osaliselt klaasist, iseenesest lahe, kuid me ei näinud mõtet selle eest 8£/in maksta. (Piletid)

Üle silla kõndides jääb vasakut kätt kohe City Hall, kus tegutseb Londoni linnapea. Kõndisime mööda jõeäärt edasi London Bridgeni. Vahepeale jääb veel sõjalaev HMS Belfast. Keda huvitavad sõjaväe allveelaevad ja muu selline tehnika siis tasub kindlasti ka seda külastada. Piletid 14.5£/in. Silla lähedal on üks Londoni populaarseimaid turge Borough market, soovitan kindlasti külastada, väga lahe ja omamoodi turg. Edasi minnes jääb tee äärde ka Shakespeari teater.
Teisele poole kallast läksime üle Millennium Bridge, see on ainult jalakäiatele mõeldud sild, mis on moodsa arhitektuuriga. Sealt otse edasi minnes jõudsime St. Paul's Cathedrali ette. Sissepääs piletid ette ostes 16£, kohapeal 18£.


3. Päev, Vahakujude muuseum

Päeva eesmärgiks oli käia ära Madame Tussauds vahakujude muuseumis. Piletid ostsime u kuu aega enne internetist ära, nii oli ka tunduvalt soodsam kui kohapealt ostes.

Jõudsime kohale varem ja seega jalutasime mööda seal lähedal asuvast Sherlock Holmsi Muuseumist. Sinna sisse me ei läinud, kuna tegemist on väikese korteriga, mis on kujundatud raamatute järgi ja eelnevaid kommentaare selle koha kohta lugedes pidi see olema väga kitsas ja üsna mõttetu.

Vahakujude muuseum aga oli külastust väärt. Kujusi oli palju ja need olid tundavalt rohkem tõetruud kui näiteks Pariisi Madame Tussaudsi muuseumis, mõni isegi hirmutavalt tõetruu :D. Piletid on küll üpris kallid kuid minu jaoks seda väärt.



4. Päev, shopping

Selle päeva pühendasime siis Oxford Streetile ja seal lähedal olevatele tänavatele.

Regent st kaudu (luksuskaupade tänav) läksime edasi Piccadilly Circuse juurde. Sinna tasub minna eriti õhtul, siis esinevad tänavatel erinevad muusikud ja tantsijad, melu on igatahes suur.


5. Päev, Backinghami Palee ja Big Ben

Läksime hommikul suhteliselt varakult Backinghami palee ette marssi vaatama. Inimesi oli väga palju ja ega väga midagi näha polnud. Marss toimub ainult teatud päevadel, täpsem info.
Peale ürituse lõppu jalutasime sealses pargis. Pargis on väga palju linde ja oravaid, kes on väga julged süüa küsima. Pargis on ka kuninglik tõllakuur, mida on võimalik külastada,11£/in.
Sealt edasi viis tee Big Beni poole.


Tegime väikse tiiru ka Hiinalinnas. Ootused selle suhtes olid märksa suuremad, tegemist oli väga väikese piirkonnaga kus olid hiina söögikohad ja tänaval paar hiinapärast kaunistust. Võimalik, et see oli tingitud ka aastaajast, kuid lootsime eest leida suuremat melu ja hiinapärast keskkonda.



6. Päev, Tagasilend

Saime käidus kõik põhilised vaatamisväärsused, shopata ja ka veidi kohalikku elu tundma õppida. Öömajaga meil seekord ei vedanud kuid ülejäänud reis sujus väga ilusti. Minule reis meeldis. Londonis on elu väga kiire ja seda on selgelt ka tänavatel näha, mulle see isegi meeldis aga neile kes armastavad vb pigem rahulikku keskkonda siis nende jaoks ilmselt pole London see kõige parem koht.


5 päeva Viinis

Horvaatia reisi ajal sai juba üks päev Viinis veedetud, kuid sellest ei piisanud. Ma ei teagi mis aga miski tõmbab mind sinna tagasi. 01....